NOKETRAM VORI SONVSARANT ZHOGZHOGAT!
CP-Past/175/2009
Gõy ani Damanv Mha-dhormprantacheam Tornnatteank
Gonvllik Chitt
NOKETRAM VORI SONVSARANT ZHOGZHOGAT!
Tornnatteam mhojeam ixttamnô ani ixttinnimnô!
Maiemogacho noman tumkam! Povitr Snana ani Thiravnnê Sonvskaram vorvim Povitr Otmo tumchea jivitant otla; Tannench tumkam Bapachea ani Putachea Mogan ani Xantin bhorum.
1. Prostavna
a) Tumi Tornnattim Povitr Sobhecho fuddar
Devachê ievzonnecho “nem’lolo kall”[1] bhorlolea porim, tumkam visvasan gheun, tumchêch vixim ek Gonvllik Chitt boroum-xem mhaka dislem!
Avhanamnim, sopnamnim bhorloli pirai tumchi! Hench tumchem bhanddar, hi tumchi kherit tank (potential)! Juanv Paulu Dusrea sorgêst Pap Saiban oxem boroilam tantunt zaitem sot asa: “Tumi raxttranchim ani somajik zomeanchim tornnattim! Tumi dor eka ghorabeachim ani sogllea mon’xakullachim tornnattim! Tumi Povitr Sobhechim-i tornnattim. Ami tumcher nodor lait asanv; karann, tumkam lagun, ekê bhaxen, ami nirontorim tornnattim zatanv!” [2]
Hi tumchi pirai ek vicharanchi pirai. Hich tumchi girestkai! Xubhvortomanantlea tornnattea bhaxen, “Guruji, mhaka Sasnnik Jivit mellcheak hanvem kitem borem korunk zai?”[3] --- ho vichar tumchea jivitant veg-veglle akar gheta: Hanv konn? Mhojea jivitak orth mellpak hanvem kitem korunk favo? Hanv koso khuxal zatolom? Dukh, pidda, moronn kiteak? Mornna uprant kitem?[4] ---Heam vicharancho zobab, vaddtam-vaddtam, tumkam mellot ravtolo. Toch Juanv Paulu Pap Saib, têch chittint oxem boroita: “Monis koso ‘hanv’ konn, ani taka lagu zatole gunn ani tank konn tim kholaiên sodun kaddtoli pirai ti tornni pirai. Apnnachi osmitai (personality) vaddot asa ti tornno cheddo ani cheddum bhitorlea-bhitor nodor lavun polleta; ten’na, thike-thike ani eka fattlean ek, ap-aplea monisponnachi ek-ek kherit tank disun ieta; khorem mhollear ek-ekleachi ti -- dusrea konnachich ti zaunk xokona; tantunt fuddlea jivitachi zonn ekleachi ievzonn kantoiloli asa.”[5] Heach pasot ho mhozo ulo tumkam: “Noketram vori sonvsarant zhogzhogat!”
b) Noketram vori kiteak?
Khorem mhollear, Bhag. Paulun Filipkarank boroiloleam utranchea adaran hanvem tumkam ho ulo kela.[6]
Bhugolxastr (Geography) xikleant tumi. Hea xastrantlean noketrancho uzvadd jhigjhigit mhonn ami xikleanv. Ho uzvadd tancho khud; tanchi ap-xokti ti. Chondrimacho uzvadd toso nhoi: to jhigjhigit nhoi, kiteak to chondrimacho khaxa uzvadd nhoi; suriachea uzvaddachem poddbimb (reflection) tem.
Noketrachi dusri tank mhollear aplê bhonvtonnim tem aplo uzvadd fankarta ani gireancher (planets) to ghalta. Ek udharonn mhollear suria: suria ek noketr ani aplo uzvadd chondrimacher ani prithvecher to fankarta. Tumchi-i tank noketra vori zhogzhogta! Ani heach pasot, hea tumchea uzvadda vorvim, tumi dusreank uzvadd zatat, mhollear tumcho uzvadd fankarta. Sfurt divpi Juanv Paulu II - hachim him utram: “Hea pasot tumchi tornni pirai tumchich nhoi, tumchi khasgi nhoi vo tê-tê pillgechi nhoi; dor eka mon’xachea ak’khea jivitacho ek bhag to; teach borobor soglleam mon’xanchea jivitacho to bhag. Ti pirai ak’khea mon’xakullachi.”[7]
2. Jezu: Noketranchem Noketr!
Tea vhodd Pap Saibachê hê sangnnent don vostu sid’dh zatat. Ek mhollear, tumchi tank tor tumchi zonn ekleachi, tumich ti vevharant ghalunk zai -- tumchê torfen ti anik konnachean ghalunk zaina. Dusri mhollear, hi tank tumchê-von vhodd; zhoim tumche hat ani dolle pavonant tê ximêk tumchi tank tenkun asa; aplea sarkim rochun, Devanuch hi tank amkam dilea.[8]
Xubhvortomanantlea tornnatteak amchê mukhar haddum-ia. Soglle updes bhurgeponnar thaun to pallit ailolo; “puskoll girestkai” – bhovtik (material) ani atmik girestkai – tachê lagim asli. Punn kitem-i tori apnnak unnem asa - oxem taka dislolem. Hea pasot to vicharta: “Heô soglleô adnea hanvem samball’leat; mhaka kitem ozun unnem asa?”[9] Aplê kuvetin xarthi pavonant team otrekanchi buniad mon’xa bhitoruch asa. Osli tea tornnatteachi-i gôt zal’li.[10] Hachê voir niall korun, Juanv Paulu II - hannem boroilam: “Tornnatto tornnattoch koso ek liplolem bhanddar; hakach lagun to Jezu sorxim pavlo.”[11] Tumkam-i anik khôl vichar asat. Team vicharancho zobab ekloch Jezu, hachi mat khatri gheiat!
Jezu sorxem ailoleanchi ani Jezuk chikttun ravloleanchi sakxi oslich. Eka somoiar, Jezucheam xisank Tachi xikovnn avghodd lagloli; ekan-ek Taka te soddun vochunk laglole. Ten’na Pedruk vollon Jezun vicharlolem: “Tumi-i vochunk sodtat bi?” Pedrun zobab dil’lo: “Saiba, konna-xim mhonn vetoleanv ami? Tujim utram Sasnnik Jivitachim.”[12] Jezucheam sasnnik jivitachea utrancher thir bhavarth dhortat tim aste-aste Jezu bhaxen zatat. Bhag Paulun oxem kelem dekhun tachean mhonnum-ieta: “hanv atam jietam to hanv nhoi; tor Krist mhojê thaim jieta.”[13]
Amcheach kallar jiel’lê Bhag. Juzefin Bhakita-cho mhaka ugddas ieta. Sudanantli ti. Bhurgeponn tichem vollvolleanchem; rogot vhanvo porian tika soitar kaddlolean, aplê kuddicher 144 mavô gheun jieloli. Jezu tika mellona fuddem tichea jivitachem rupantor zalem. Aplem urlolem jivit Jezucho sondêx diun tinnem sarlem. 1947 vorsa ti sompli ani Juanv Paulu II Pap Saiban tika bhagevont mhonn porgôtt keli.
Benedit XVI Pap Saib tichê vixim boroita: “Tichê sovem utpon zal’lo bhorvanso – hea bhorvanxean tika “soddoiloli” – tichê bhitor dovrunk zai naslo; ho bhorvanso zaiteank pavunk zai aslo, soglleank to pavunk zai aslo."[14]
Tor ho Jezu konn?
a) Jezu -- Nazaretcho Tornnatto -- thovoiacho put, zannvaien, piraien ani Devachê kurpen vaddtalo
Aiz Jezuk ami amchea jivitacho maz mhonn man ditanv. Tachea Devponnacher ami zalear nêtt ghaltanvuch. Khoreanich Dev to! Punn teach borobor monis-ui to. Monis koso to zolmolo; monis koso to vaddlo ani jielo. Zanv Bhag. Matevan, zanv Bhag. Lukasan boroilolim Xubhvortomanam hachê voir sakxi ditat. Heam ghoddnneancho somarombh ami Natalam somoiar kortanv.[15]
Jezu soglleam mon’xam bhaxen vaddlo. Tumchê bhaxen tornnattponnachê piraientlean to vaddlo. Bara vorsancho astana, aplea avoi-bapai borobor ekê porbêk to Jeruzaleak gel’lo. Hi ghoddnni Tachea tornnattponnachem chitr amcheam dolleam mukhar dovorta.[16] Ti zaiteam bariksanneamnim vinnlea. Punn tornnê piraiêk lagu zatoleam thoddeam mud’deancher hanv lokx ghalunk sodtam:
- Jezu aplea avoi-bapai borobor asa; pai-maim borobor aspachi pirai tachi, tanchea sangata ani tanchea utra khal jievpachi pirai;
- Tankam sangonastanam to Jeruzaleantuch ravta; avoi-bapai sangata ravpachi pirai tachi, punn, teach borobor, apli kherit tank vevharant ghalunk soeg diupachi pirai ti;
- Avoin apli khônt dakhoili ten’na, to temam khellna, punn aplem mot spoxtt korta;
- Rokddea-rokddo tanchê borobor denvun, tankam khalto ravun tanchea sangata ravta ani Deva mukhar ani mon’xam mukhar zannvaien, piraien ani kurpen to vaddot veta;
- Aplo soglleam poros unch ani nim’nno havês mhollear Aplo Bap mhonn to porgôtt korta.
Jezuchea jivitantlê hê ghoddnnent dor eka tornnatteachê vaddechim ami panvlam polletanv. Ekê bhaxen, Hebrevank boroilolê Chittintleam utrancho amcheamnim hea vellar ul’lêkh korum-ietalo: “Khorench, amchê bhaxen sogllea jin’sanchea tallniam-koxttamnim Tachi porikxa zali.”[17] Hachê adim to boroita: “Sogllim bhurgim ekach masa-rogtachim dekhun, Jezu teach tanchea rogta-masacho zaun ailo.”[18]
Têch Chitticho boroinnar Jezu vixim oxem sagta: “heach pasot sonvsarant bhitor sortana Jezun oxem mhollem: ‘Iodn ani bhettovnneô Tuka naka zalim, punn Mhaka Tunvem ek kudd toiar keli. … Tuji khuxi korunk, Deva, Hanv ietam.’ ”[19]
b) Devacho mog Jezu vorvim: adleam Gonvllik Chittim sovem sombond
Jezuchem hem aiteponn sonvsari jivitanuch sompona. To amcho nomunnoch zaun, Tachem karia kobar zaina. To amchê soddvonnechem karonn. Hebrevanchê chitticho boroinnar hem chitr amcheam dolleam mukhar dovorta: “Ani Devan Taka sompadnêk pavoilea uprant, khalteponnim Apli khuxi kortoleam soglleank To sasnnik soddvonnechem karonn zalo.”[20] Dusream utramnim, Devachê ievzonnen, Jezu amkam soddoita ani aplea jivitant misoll korta.
Hoch to Devacho mog. Tea tornnattean Jezu lagim ho vichar kelolo: “Guruji, mhaka Sasnnik Jivit mellcheak hanvem kitem borem korunk zai?” Jezun hea vicharak zap diun sanglolem: “Borea vixim Mhojê lagim kiteak vichartai? Boro to Ekloch.”[21] Jezuchea zobabacho orth mhollear, ekloch Dev soglleam boream totvanchem ekuch mull; ani ho Dev mhollear Mog. Ami kiteak asanv? – hea vicharak orth divpi ekloch Dev: “Sasnnik Jivit mellchê khatir Devan Aplea Ekleach Putak dilo: itlo tannem sonvsaracho mog kelo!”[22]
Tannem Bori Khobor porgôtt korchê korun ti vevharant ghali: “Konnem tor aplea ixttam pasot jiv dilo, hachê poros vhodd mog konnak na!”[23] Hem sot akar naslolem (abstract) disot! Punn ho zobab Jezu amkam ek-ekleak dita. Amchê kodde, ek-eklea lagim gozal kel’lê porim to uloita, ami ek-eklean aikunk! Hem ami
Ho Mog ani Jivit Jezun Povitr Sobhechê svadhin keleant. “Somia koddli ji hanvem xikovnn ghetlea, tich hanvem tumkam dilea” – oso Bhag. Paulu Korintkarank boroun sangta.[24] Aplê Kuddichea somorponnachi khobor korun, To aplea xisank sangta: “Mhozo ugddas korun oxench tumi korat.”[25] Bhag. Pedruk adnea diun mhonnta: “Mhojeam menddrank chorvak vhor … mhojeam xelliank rakh … mhojeam xelliank chorvak vhor.”[26]
Heam nim’nneam panch vorsamnim, amcheam Gonvllik Chittim vorvim, Jezu udexim amkam dakholl zal’lea Devachea Moga sombondim thoddeam vixoiancher lokx ghalun ami niall korit aileanv. Survatêk Porom’ Sonvskara voir ami boroilolem. Porom’ Sonvskar kitlea mhotvacho to Jezunuch sanglam: “Khorench khorem Hanv tumkam sangtam, tumi Mon’xachea Putachem mas khelea
Hi Povitr Sobhechi girestkai toxench Porom’ Sonvskaracho gutt mon’xamnim ghoddlelim nhoi. Tim Deva thavn ietat. Ani Devache gutt Devachea Utrantlean nirmann zatat ani kollon ietat. Hea pasot, 2007 vorsa, Devachea Utracher lokx ghalun Devachem Utor kitlea manan ani fikirin aikunk ani vachunk zai tem ami bariksannen pollel’lem (Polle Deva Utra Onnbhovan Jezu Dixa Jivitant). Ani nim’nno hanvem, 2008 vorsa, Bhavarthachê Akarnnecher niall kel’lo (Polle Kristi Bhavarth Kholaum-ia, Jezu Porzoll Ximpddaum-ia). Bhavartha vinnem Devachem Utor ek bextti kanni, Porom’ Sonvskar ek chalti rit ani Povitr Sobha ek sadi sonstha! Khorem mhollear, heam Chittincher portun ek dhanvti nodor marun, anik ekdam obheas kelear faideachem zatem.
c) Jezu tornnatteam lagim uloita
Tornnatteam mhojeam ixttamnô ani ixttinnimnô! Hem sogllem tumchê somjikaiê bhailem xem tumkam disot. “Hacho soglleacho amchê lagim sombond koslo?” – ho-i bi vichar tumchea monant iet. Khorem mhollear, tumchea Povitr Snana disa thavn, heam guttamnim tumi aiz porian vantto gheit asat.Tumche vichar gheun Jezu sorxem ieat --- tea tornnattea porim. Tea tornnattea lagim uloilo toso, Jezu tumchê-i lagim uloitolo: Povitr Pustokantlean, Povitr Sobhechê xikovnnentlean, konna-konna udexim ani, ken’na-ken’na, gopchup tumchea kallzant. Hea pasot Bhag. Pauluchim utram gheun to tumkam ulo korta: “Krista borobor Devan tumkam punorjivont keleant mhonnttôch, sorginchea vostunche zaum-di tumche otrek; thoim sorgar Krist Devachea uzvea hatak boslolo asa.”[29]
Hi bhasabhas odik amkam lagu zaunk hanvem thoddeam-xeam vixoiancher lokx ghalunk ievjilam; tancher tumchi-i chotrai magtam.
3. Tornnatto/Tornnattem: ek Noketr
Heam soglleam avhanank tumi purnnponnim fuddo kortolint zalear, tumchê bhitorlê xoktechi tumkam favo ti vollôkh asunk zai. Tumim noketr mhonnttôch, tumcho zhogzhog porzollonk zai!
a) Ap-vollôkh
Hea pasot ap-vollôkh (self-awareness) ek mullavi goroz mhollear zata. Ap-vollôkh tumchea ghoranneachi nhoi, tumchea xikpachi nhoi, tumim podveô (degrees) zoddleat tanchi nhoi. Tumchea monisponnachi topasnni -- hi ek mullavi ap-vollôkh. Mhojê sovem konn gunn ani konn ogunn asat? Mhojea fuddarachi dixa konn? Rokddoch tiddta toslo ani zhogddim rochun haddta toslo hanv, kai xanti-somadhan ximpddaita toslo? Osli zaiti topasnni korchi asa. Fuddara pasot. Hea sondorbant thoddeam mud’deancher niall korum-ia:
Kuddichi vollôkh
Poilê suater tumchê kuddichi vollôkh. Mhoji kudd mhollear hanv; mhojê kuddik hanv polletam ani ticho samball kortam tea mapan hanv mhakach polletam, mhozoch samball kortam.
Adlea toxem atanchea-i kallar kuddi vixim torekvar motam, totvam ani gineanam asat; dekhik, kuddicho samball korunk addechea lepacher (cosmetics) subez nêtt ghatlolo ami polletanv ani hê toren amchi vagnnuk porian addechi vo mon’xachea soimba bhaili zaunk pavta. Hê babtint Bhag. Pauluchim utram monant haddlear borim: “Konn mhonnott: ‘Khann-jevonn pottak, ani pott khanna-jevnnak.’ Hoi, punn him donui Dev nattak kortolo. Dor eka mon’xachi kudd pozoddponnak bhettoupachi nhoi, ti Somiak bhettoil’li asa; toxench Somi dor-eka mon’xachê kuddint tthikann korun ti Apli korun gheta.”[32] Hi xikovnn vevharant ghalunk amkam Povitr Sobhen ulo kela ani kheritponnim linga sovem kitli chotrai dhorunk zai tachê-vixim amkam xikoilam.
“Guruji, mhaka Sasnnik jivit mellcheak hanvem kitem borem korunk zai?” Xubhvortomanantlea tornnattean ho vichar kelo; Jezun hea vicharak zobab dilo ani ti Povitr Sobhechi xikovnn hea zobabacho ek bhag.[33] To
Kallza-monachea bhavnnanchea bodlopanchi vollôkh
Tumchê piraier, kuddicheam bodlopam borobor, kallza-monachea bhavnnanchem-i bi bodlop zata. Oslim bodlopam bhov korun linga sombondim zalolim distat. Ek kherit uchambollai koxi uprasta. Oslê gotint, avoi-bapain vichar kelo vo xiddkavnni dili zalear jiv bexttoch bejar koso zata, naka zal’li tiddok-xi marta.
Dusrê torecho ek bhavnnik onnbhov hê piraier ubo zata mhollear lingi ôdd (sexual attraction). Hê oddik lagun, torekvar – ani ken’nai ekameka virudh -- bhavnnam nirmann zatat; jiv soglloch osvost (restless) zata. Hê tumchê piraier fuddaracheam proxnnancher mon odik nettan veta ani ekê torechich uchambollai zonn ekleachea kallzant utpon zata.
Ap-sot’tea
Hi tumchi pirai nhoi lhan, nhoi mhonn vaddloli. Ekê vatten – zaum chedde, zaum cheddvam – tumi ap-sot’techim zaunk sodtat. Dusrê vatten, zaiti osurokxit’tai tumi onnbhovtat dekhun, tumchea avoi-bapaicho ani dusream vhoddilancho tenko ani alaxiro tumi sodtat. Oxem astam, ken’na-ken’na, khoim tumi vetat ani ken’na portun ietolint, osleô bariksanneô tumchim zannttelim zanna zaunk sodtat ten’na tumkam tiddok marta. Tumchê ap-sot’techer tim khontt ubartat-xem dista. Punn urfattem, konnuch tumcho usko kaddina ten’na tumi niraxi zatat, bhietat. Oxem, tumchê bhitor ji chollvôll cholta ti ugtear ieta; ani tacho somoz tumkanch na mellun, tumi sogllinch guspotat.
Sobhavachi akarnni
Heach sondorbant ekê bhagevont ostorechê jivit-khotecho mhaka ugddas ieta. Ti ek dotôr asli. Tichem nanv Gianna Beretta Molla ani ti 1922 vorsa zolmol’li. Pietro Molla - hachê lagim tichem logn zal’lem. Tankam tegam bhurgim aslim. Kristi potinn, avoi ani voijinn koxi umedin ti vavurtali. Sumar challis vorsanchi astana, ti ani ekdam gurvar zali. Punn gurvarponnachea dusrea mhoineant, tichea kusveant fibroma (faibaracho cancer) zal’lo mhonn kollon ailem. Tichem gorjechem operasanv korchea adim aplea bhurgeak koxê-i bhaxen salvar korat mhonn tinnem maglem ani ti-i bi magnnem korit ravli. Bhurgem vanchlem punn durdoivan ti ontorli.
Oslem kalljidarponn ani togtolea mul’leank chikttun ravop tika ratiam ieunk nam. Bhurgeponnar thaun Devacher visvas tika aslo ani magnneachi kitli goroz asa - hachi tika khobor asli. Xikpant uxear ti asli ani xallent toxem kolejint astana, Catholic Action-ant bhitor sorun, tornnatteanchi ani zanntteanchi seva korun ti jiel’li. Dotôr zatoch, kheritponnim tornnatteanchê sevêk tinnem aplem jivit bhettoilem. Veg-veglleam vattamnim tichi akarnni zali. Ghorant xistichem ani magnneachem jivit, dusream tornnatteancho husko, xallent ani kolejint xikpacho husko -- hem sogllem tichê Kristi akarnnecher bandon ailolem; mhonnttôch akantacho nirnnoi gheunk zai zalo ten’na, ti apleak visorta ani Devak ani zolmunchem aslem tea bhurgeak apnna fuddem dovorta.
Tumi oslem mon apnnail’lem zalear, tumchi Kristi toxi monis-akarnni (human formation) kai bori na zati!
b) Akarnnechim hatiaram ani panvlam
Akarnnechim hatiaram tumchê suadhin zaitim asat; Povitr Sobha aplea gonvllik uskean tim suchoit asa. Mhojem magnnem tumkam: heam hatiarancho zata titlo vapor korcho. Tras porian poddle zalear, jeô kariavolli tumchê pasot addaitat tantunt tumi vantto gheuncho: xibiram, tornnatteanche mellave, tumchê pasot rochun haddlole Kristi akarnneche vorg, adi. Tea bhair, amcheam firgozamnim tornnatteancheô sonstha asat. Teach borobor, Povitr Sobhê bhaileô-i bi zaiteô sonstha asat: osleam zomeamnim bhitor sorchea vellar, tumchi Kristi osmitai tumi thir samballchi ani odhormik mon asloleô sonstha tumi pois dovorcheô.
Dusream hatiaranchi khobor hanv uprant kortolom. Punn atam don vostuncher il’lem-xem lokx ghalunk sodtam:
Fuddarachi dixa
Tumchê akarnnent fuddarachi dixa chodd mhotvachi. Hi dixa tumchêch tankintlean ieta mhonn visrum naiê. Ti avghodd dista titli tumi tika chikttun ravchem: hench tem tumchê fuddem asa tem avhan. Chotrai mat dhorchi, kiteak hi dixa tumchea-i vadachi zaunk xokta. Haka lagun, odik onnbhôv asloleanchi bud’dh ani margdorxonn sodlear borem.
Aplo bhês vinchun kaddop
Hê dixentlo ek mullavo bhag mhollear tumcho fuddaracho bhês. Tin mukhel bhes asat; te mhollear logn, padriponn/motthvaxiponn ani ankvarponn. Amchean he mullave bhes mhollear zata. Zonn-ekleak Dev khoinchea bhesak apoita tem sodun kaddunk ani ho bhês vengounchê khatir favo ti toiari korunk nibhêl gorjechem.
Hanga kheritponnim padriponna/motthvaxiponna vixim hanv ulounk sodtam. Ho bhês Povitr Sobhê khatir ek vhodd Devalem dan. Benedit XVI Pap Saiban boroilam: “Padriponnak ani motthvaxiponnak apovnnem Devachem ek kherit dennem; dor eka dadleak ani dor ekê ostorek ani ak’khea mon’xakullak mogachi ani soddvonnechi ek vhodd ievzônn asa ticho tem ek vantto.”[34] Tornni pirai sopnam sopnevpachi pirai. Nodor pois pavoupa sarki pirai. Tor tumchi nodor – bhavarthachi nodor – hê-i babtint zagrut dovorchi.
4. Tornnatto/Tornnattem: dusream noketram borobor noketr
Tumchê hê piraier tumchim sopnam sakar korunk tumi vavurtolinch; ani vavrunk zai. Ap-aple gunn, ap-apli sokti vevharant ghalun, Devachem sarkem akarun haddpachi pirai hi tumchi!
Teach borobor veg-veglleam vicharank tumim fuddo korunk zai: koslea bhesak vo vevsaiêk veng marchi: logn, padriponn/motthvaxi jivit, dotor/advogad/dhondo/nokri, adi. Ken’na-ken’na tumkam purto zobab na mellun, tumi niraxi zaunk xoktat; tumchea sopnancho dusvas zaunk xokta ani odik unch uddpachi xoketai nas zaum-ieta.
Aichea somazant nove-nove vixoi nirmann zatat. Adim ken’nach chintunk porian na tosleô vagnnukô utpon zatat; tankam magir kaideacho palov mellta. Ek novi mentality nirmann zata. Ti patienneachi vo khori - oxi dista. Ani tumi tumchê sot’techim mhonn teô chali apnnaum-xeô tumkam disot.
Hea pasot tumi ekvoddim noketram mhonn somzum-naiê. Tumchê boroborchim ani tumchê adim ieun zhogzhogtat toslim-i noketram asat. Vatikani Dusri Vixv-Sobha amkam ugddas korta: “Tim dusream lagim sonvad korunk toiar asunk zai ani bhovxik udorgôt fuddem vhorunk ap-khuxen ap-dan korunk aitim asunk zai.”[35] Portun ekdam Juanv Paulu Dusrea Pap Saibachem aikum-ia: “Hea pasot tumchi tornni pirai tumchich nhoi, tumchi khasgi nhoi vo tê-tê pillgechi nhoi; dor eka mon’xachea ak’khea jivitacho ek bhag to, teach borobor soglleam mon’xanchea jivitacho to bhag. Ti pirai ak’khea mon’xakullachi.”
Tumi monis-puraiechê (human maturity) vatter asat. Oslê puraiêk pavpak tumchean zaiteam upaiancho upeg korunk zata. Tantlea fokt tin upaianchi hanv khobor korunk sodtam. Khorem mhollear, tumchea kariache te zage ani te mhollear: a) Ghorabo; b) Povitr Sobha; c) Somaz.
a) Tornnatto/Tornnattem ani Ghorabo
Amchea jivitant, mon’xancho sangat poilo ghorabeant mellta. Ghorabeant ami zolmak ietanv, ghorabeant lhan-vhodd zatanv, ghorabeant amkam sonvsarachi dixa mellta; ghorabeantlich kuvet gheun ami somazak fuddo kortanv. Tumkam sangat korpi tumcho ghorabo ek bollvont noketr!
i) Akarnni
Tumchem jivit tumchea avoi-bapaichea mogantlean akaron ailam; tumchea pai-mainchea udarponnantlean tumchem jivit tumchê mainchea kusveant rochon ailam ani vaddlam; kall bhortoch, tumi zolmak aileant. Teach mogantlean tumi lhan-vhodd zaleant. Tumchea avoi-bapaichem Devan dilolem karia vo misanv tumkam nhesoun-pangrun ani jevoun kobar zaina; tumchê sovem Devachem sarkem asa tem vollkhun gheun, tachê pormannem tim tumkam vaddoitat; sonvsarachi dixa kosli ti tumkam dakhoun, tantunt borem-vaitt asa tem tumkam tim kolloun ditat: oslem tanchem karia, osli tumchi akarnni.
Ani ti chaluch asa. Tika purnn sohokar divop – hem tumchem chodd gorjechem kam’. Tumchê piraier, kheritponnim, torê-torechi uchambollai tumchê bhitor nirmann zata ani hea khatir tumchi vagnnuk porian bodolta ten’na, tumchea avoi-bapai lagim ugteponnim gozal kelea uprant tankam khaltim ravop – ho tumcho chodd gorjecho sohokar. Otubrachê 2rer, 1979 vorsa, Ekvottit Raxttranchê ekê zomatint, Juanv Paulu II Pap Saiban mhonnlolem: “Noveô pillga jea raxttrachim tim nagrikam tea raxttrachea ani ak’khea sonvsarachea mul’leanchem, kaideanchem ani otrekanchem bhanddar aplea avoi-bapai koddlean ghetelint; hê pillgechea chitra bhair khoincheach raxttran, khoinchech rajkornik bhanddavollin apnnacho fuddar chintunk zauncho nam.”[36]
Monis-mul’leam ani sompork-sadhnancho probhav
Tumchea ghorabeant niz monis-mul’leam (human values) tumkam melltelinch. Tumcho pai ani maim ekamekacho mog kortat, ekamekak manan lekhtat, ekameka pasot tras kaddtat. Tanchê sovem kitlench udarponn disun ieta; apleakuch unnem korun dusreak pavop, pai pordesant asa zalear main tacho ugddas korop, tacho usko kaddop … oslê vagnnukentlean zaitench xikunk mellta: koxttam-teaganchem mol, vostum poros mainchi ek veng, paicho buzanr poddta to hat, bhav-bhoinnimnim ekamekak adar divop, dusream khatir, bhov korun zanntteam, piddestam, panglleam khatir usko dakhovop, adi.
Atanchea kallar, udorgotik lagun, TV Channel, Internet, Mobile Technology ani ier oslim sadhnam amchea ghorant bhitor sorleant. Boreô vostu teô. Punn favo ti akarnni amkam tor nasot, oslim adhunik sadhnam amchea niontronna (control) khal haddunk amkam kollchem na. Zaite pavtti, osleam sadhnam vorvim mannsukê-bhaili, sota ani niti virudh xikovnn posorta ani Kristi mul’leam add asat team motancho probhav poddunk xokta. 2004 vorsa, Juanv Paulu Dusrean Lok-Somporka Vixv Disa somoiar aplo Sondêx diun, osleam sadhnank don bazu asat mhonn boroilolem. Ekê vatten, ghorabo ghôtt-okhondd zaunk upai asat te spoxtt kortat ani, dusrê vatten, ovisvaxiponn, logna-bhaile sombond, logna vixim bemoriadichi dixa, adi porgott’tat. Oslem tanchem duvarthponn vollkhun gheunk zai ani heam sadhnanchea noitik bazucher ek imani (honest) niall korunk zai mhonn tannem ugddas kela.[37]
Kristi Ghorabo Povitr Sobhecho ek khôndd, taka Ghoravi (domestic) Povitr Sobha mhonntat; hea pasot Devachem Raj bandun haddunk dor eka ghorabeachem karia. Ani hakach lagun, ghorabeant, Povitr Sobhê porim, Xubhvortomanachi porgottnni ek vhodd zobabdari. Tumchea ghorabeant jietoleam udexim Xubhvortoman porgôtt zaun, hea tumchea ghorabeachi ek lhan Povitr Sobha korunk tumcho vhoddlo usko zauncho.
Amcheam ghoramnim dhormik ani atmik porompora asat; dispottem magnnem, nhidunk vetana ani novo dis suru kortana magnnean vêll sarop, jevnnacher Devacho axirvad magop, dispottea Misak vochop -- heô ani osleô kitleôch sonvoiom. Heam sonvoiam sombondim tumcheanuch fuddakar gheum-ietalo.
ii) Sombond
Dusream lagim sombond gorjeche mhonn hea adim ami sanglam. Tumchi pirai tumchea ani dusreanchea mon’xeponnacho ek bhag. Torekvar sombond sthapunk, thir korunk ani te odikui vistarunk ghorabeant amkam zaite soeg melltat. Sombondancheô jeô veg-veglleô bazu asat tanchi vollôkh ani onnbhov tumkam melltolinch. Gharant zannttim asat; tancho vorsancho onnbhov ani zannvai amkam faideachim zatat ani hea vorvim dusream zanntteam lagim cholunk-bhonvunk amkam margdorxonn mellta. Dusrea lingachim mon’xam amchea ghorabeamnim asat: amcheach rogtachim ani dusrim-i bi. Dusreanchea sobhavacho porinnam’ tumcher zainastana ravcho na. Mhonnttôch ekamekak manan lekhunk ani dor ekleachem veaktiponn fulon vechê khatir favo tem vatavoronn nirmann korunk soglleamnim vavurchem.
iii) Seva
Ghorant seva-chakri korpache soeg unnem nant. Ami xikxit zalim mhonnttôch, ek-ekdam ghorachi safai korunk vo angnnant bhaji-palo rovunk – mhonngê hatachem kam’ korunk -- addkhôll koxi zaum-iet. Toch Jezu, itlem unch manachem kam’ - mon’xanchi soddvonn – korunk ailolo astanam-i, hatachem kam’ korunk fattim sorunk nam. Lok porian “to thovoiacho put nhoi?” mhonnun tachê vixim gozal kortalo.
Kam’ – koslem-i kam’ -- konnak unnemponn haddina; kamak – tem magir hatkam’ vo gineanachem kam zaum -- obhiman asa, ani ho obhiman Devakoddloch ieta. Ami koslem-i kam’ kortanv ten’na Devachea kamant vantto ghetanv.
b) Tornnatto/Tornnattem ani Firgoz
“Tornnattim Povitr Sobhecho bhorvanso” mhonn Vatikani II Vixv Sobhen spôxtt porgôtt kelam.[38] Juanv Paulu Dusrean mhollam: “Povitr Sobha tumcher dolle lavun asa; khorem mhollear, Povitr Sobha apnnakuch tornnatteam thaim polleta – tumchê thaim zomo koso ani tumchea zonn eklea thaim.”[39] Toch Pap Saib sangta tea pormannem, hem Dhormdutanchea kalla thaun ghoddot ailam. Hea sondorbant, Bhag. Juanvachim utram amkam sakxi ditat: ‘Tornnatteamnô, tumi Noxtteacher zoit vhelam mhonn hanv tumkam boroitam. Nennteam bhurgeamnô, tumi Bapak vollkhotat mhonn tumkam boroitam … Tornnatteamnô, tumi bollixtt zaleant, Devachem utor tumchê bhitor riglam …”[40]
i) Akarnni
Heam nim’nneam panch vorsamnim Kristi akarnnê voir ami niall korit aileanv. Hi akarnni fuddem vhorunk Povitr Sobha amchê mukhar veg-veglle upai dovorta:
Sevadhormik Jivit
Povitr Mis ani ier Sonvskar, khorem mhollear, amkam Jezuchem Jivit ditat. Sonvskaram vorvim khud Jezu amkam hajir zata. Eka sonvskaracho somarombh ek athvich rit koxi disot; punn tê riti vorvim amkam ek vegllench, Povitr Atmeachem, bhitorlem boll mellta. “Sevadhorma vorvim, kheritponnim dhin’vasnnechea deivik iodna vorvim, ‘amchi soddvonn ghoddon ieta’, ani, kheritponnim, sevadhorma vorvim Kristacho gutt ani khorê Povitr Sobhechem niz soimb apleach jivitant ani dusreank spôxtt korunk tank zata.”[41] Sevadhormant tumchê modem ani Jezu modem ek bhasabhas zata. Tea tornnattea lagim Jezun bhasabhas keli toslich. Ti
Tornnatteanche Zome
Gõychê Povitr Sobhechea odhikara khal Tornnatteanchem Dhormprantik Kendr asa; hea Kendrachea palva khal veg-veglleô kariavolli zatat. Tumchê atmiktaiecher lokx ghalun tumchê khatir veg-veglle zome kel’le asat. Tumchi pirai avhananchi: hea pasot osleô kariavolli ani zome tumkam chodd gorjeche. Tumich ghoddie fuddakar gheun noveô kariavolli manddun haddum-ietat. Hi chollvoll Povitr Sobhechi mhonnttôch, Povitr Sobhecheach bhandavollinchea palva khal teô zauncheô. Toch Juanv Paulu II boroita tem chotraien vachat: “Povitr Sobha, Deva sovem khôl ekvottacho, ani mon’xakullachea ekvottacho ek sonvskar vo ek khunna ani upai mhonn apnnakuch polleta. Vaddot vetolea mon’xakullachea vhoddlea ghorabea lagim aplo sombond asa mhonn ti polleta. Ti apleak sonvsara-itlea mapan polleta. Kristi ekvotta pasot Kristan magnnem kelem ani
Lhan Kristi Somudai
Hoch havês fuddem vhorunk, Gõychê Povitr Sobhen – bhov korun Dhormprantik Porixodê vorvim -- Lhan Kristi Somudaiam voir nêtt ghatla ani heam somudaiam vorvim, dor ekê firgojent, bhavarthiamnim aplo bhavarth thiraunk ulo kela.[43] Tor tumkam, tornnatteamnô, heam lhan Kristi somudaiamnim xitaben vantto gheunk hanv ulo kortam. Tumchem bhanddar, tumchi tank tumchêch bhitor urum naiê. Tumchea vaddeachea vo firgojechea somudaiant tumchê tornnê piraiechi umêd tumi udarponnan vevharant ghalchi.
ii) Sombond
Firgoz-somudaiant rigun ami akarnni ghetanv ti amchea sombondamnim disun ietelich. Ani firgojent bhandavolli asat tantunt vantto gheunuch he sombond vevhostik zatole. Lhan Kristi Somudai, tornnatteanche zome – heô asat thoddeô bhanddavolli.
iii) Seva
Zomatimnim ani kariavollimnim bhag gheun vo fuddakar gheun, he tumche sombond mozbut zatole ani hachê vorvim tumchich akarnni odik mozbut zateli. Hich tumchi seva.
c) Tornnatto/Tornnattem ani Somaz
Povitr Sobhê sombondim Juanv Paulu II - hea sorgêst Pap Saibachim utram vaprun hanvem mhollolem: “vaddot vetolea mon’xakullachea vhoddlea ghorabea lagim aplo sombond asa mhonn ti polleta.” Tech porim: “dusream dhormancheam pattlavdaram ani borea monacheam soglleam mon’xam kodde sonvad korta ti apleak polleta. Ho sonvad soddvonnecho; sonvsarant xanti ani porzam modem nit haddta toslo sonvad to.” Hachê voir ami nigtench lokx ghalam. Povitr Sobha apleach pasot na; ti Jezu pasot asa, Jezuchê soddvonnê pasot asa; hi soddvonn sonvsar bhor pavoupachem tichem karia. Tornnatteam mhojeam ixttamnô ani ixttinnimnô, hem tumchem-i karia. Nagrik koxim ani odik korun Kristachim pattlavdaram koxim, hem karia tumcheam buzancher gheunk tumkam apovnnem asa. Hea apovnneak akar diunk amkam veg-veglle upai asat tancher don utram sangtam.
i) Akarnni
Xalla
Amchea ghorabeant tor amchi akarnni zatach: veglleô pillga, veg-vegllea lingachim mon’xam amchea jivita sombondim amkam moladik dixa ditat. Punn ho ghorabeacho ‘sonvsar’ bhou dhaktto ani oxir. Amchi dixa vistarunk amcheô xalla asat. Poilê suater ami xiktanv tantuntlean ami gineanan odik girest zatanv. Sonvsarachi girestkai amkam lagim ieta. Hea vistarak lagun torekvar vichar amcheam dolleam mukhar ietat. Povitr Sobhechea eka dakhlea pormannem, “xalla, hea pasot, ek obhimanacho zago; thoim sonskrutik daiza lagim ek jivi bhett ghoddta tachê vorvim ek purnn akarnni ghoddta.”[44] Anikui to dakhlo sangta: “Monant uzvadd ani sodachem mon (inventiveness) utpon zanvchê khatir ek kherit gotixastr (dynamics) asa; tichê vorvim vidheartean aplem ginean vavrak lavunk xallentlean taka ut’tejon mellunk zai. Aplea onnbhovancho orth ani tanchê vixim sotam asat tim ucharunk xallentlean taka adar mellunk zai. Hê zobabdarecher
Xallêk vetoleam tornnatteamnim apli xalla oslim sompeponnam dita tacho faido gheun aploch vikas korcho. Voir ami Gianna Beretta Molla hê voijinichi khobor kel’li. Aplea xikpachea kallacho koso tinnem faido kaddlo ani vêll paulo ten’na monis-mul’leank ani Kristi totvank koxi tinnem veng marli tem ami pollelem.
Lok-Sompork Sadhnam
Amchea kallar, lok-somporkachim sadhnam --- vortmanpotram, cholchitram, TV, mobile technology, internet, adi --- amchim akarpi zaleant mhollear zata. Him sadhnam mon’xachea jivitak vennun asat. Heam upaiam vorvim zaiti akarnni zata, zaitem xikop ani xikovop zata. Aichea sonvsarant ghoddta tachê borobor ami choltoleanv zalear heam sadhnanchi purnn vollôkh amkam asunk favo. Hi vollôkh mon’xachê ani Kristi bhavarthachê akarnnêk koxi vaprum-ieta tem xikpachem asa. Heam sadhnank ek language asa ti ami xikunk zai. Ten’nach ki him sadhnam khorea mon’xeponnak ani Jezuchê soddvonnêk khoddegantt hatiaram zaunk pavtolint.
Heam sadhnanchem mhotv vollkhun gheun, Paulu VI Pap Saiban Lok Somporkancho Vixv Dis sthaplolo; tethun thaun vorsachea vorsak Pap Saib sondêx diit aileat; ghoddiê-ghoddiê heam sadhnam vovim avhanam nirmann zatat tancher lokx ghalun, he sondêx toxench dusreô xikovnneô tannim dileat; tanchê voir obheas korop faideachem zatolem aslem.
Hê mhojê chittint Juanv Paulu Dusrean boroilolê ekê chitticho bhonvun bhonvun hanvem ul’lêk kela. Tê chittichem nanv Dilecti Amici (Priticheam Ixttamnô) ani ti chitt Ekvottit Raxttramnim Ontorraxtrik Tornnatteanchem Voros mhonn porgottlolea 1985 vorsa tannem tornnatteank mhonn boroiloli. Hê chittint, tornnatteanchem mon vollkhun gheun, tea Pap Saiban boroilolem: “Krista uprantlea dusrea hozaraveachea xevottak ami pavleanv; moniskullachea bilianv odik lokachea jivitachea mollbadarer (horizon) orixtt sanvaram ieunchim asat xim distat; tim sumara bhailim ani nisontton haddpa sarkim. Hê poristhitint tumchê adlê pillgê lagim oxem vicharunk tumkam odhikar asa: “Hê khinnêk ami koxim pavleanv? Mon’xakulla voir itle vhodd sonkoxtt iesor koxim ami pavleanv? Amchea dolleank zollkhotat team onitinchem karann konn? Sonvsarant itlo sogott lok bhuken kiteak morta? Raxttranchea ximancher itlo sogott lok nirvaxit kiteak? Itlea lokache mullave hok’k kiteak mostitat? Itleô bondkhonneô ani zhuz-bondivananchim mollam (concentration camps), itle sogott manddun haddlole hol’le ani niropradi lokache khun, dadleank ani bailank okman korop, ani mon’xachê kuddiche ani ontoskornnache halaval korop? Hê babtint, zaiteam tornnatteancheam ontoskornnancher niropradeanchem rogot asa; kiteak oxench –
Amchea Bharatachea ani Gõychea somazachi-i topasnni korun, tumkam ghoddiê zaitem vicharchem asot. Ho tumcho odhikar vollkhun, hea tumchea somaza lagim vichar korunk fattim sorum nakat. Oxem korun, tumchêch akarnnecho tumchean obheas korunk zatolo; ani magir, heôch chuki tumi korina zaunk adar tumkam melltolo.
ii) Sombond
Oslê gozalik ies melltolem zalear, sombond ghoddun haddpachi goroz asa. He sombond sotacher, visvasacher ani som’jikaiecher bandun haddunk zai. Osleam mul’leancher ami tor amche sombond bandinanv, te fottingponnache ani ghat ghevpa sarke zaunk xoktat. Ani osleam osol (genuine) sombondam vinnem kosli-i halchal (activity) hata bhair pavunk xokta. Osle borê ritiche sombond zaiteam mollamnim tumchean ghoddum ietat.
Hi tumchi pirai sombond ghoddun haddpachi pirai; tumchem kalliz ekamekak oddta; ekamekak hat diun ani borobor ravun kosli-i bori chollvoll mukhar vhorunk tumi sodanch toiar. Hi tumchi bhitorli girestkai varear vochunk dium nakat. Ixttagotiche bandpas ghôtt korat; punn itleanuch dhadoxi zainakat. Eka niz havesa bhonvtonnim he bandpas ghoddat. Amchea somazant zaitem borem ghoddta ani ghoddun haddchem asa; hea somazachê niz kalliz-monachê udorgoti khatir vavrunk khuxi dakhoiat ani somazachim vaittam pois korunk ektthaim ieat!
Tea bhair ontor-dhormancheam tumcheam sangateam kodde tumchean orthabhorit bandpas ghoddum-ietat. Ekmonache tumche sangati/sangatinni asat tanchê borobor somazachea borea khatir vavrunk tumchê bhitor xokti asa ticho ibadd zaunk dium nakat.
iii) Seva
Somaza pasot umedin vavurchê khatir tumche sombond ghoddlea uprant, tumcheam dolleam mukhar donuch somajik vatthar hanv dovrunk sodtam: Rajkaronn ani Udorgôt.
Khorem mhollear, ak’khea somajik kariache he don mukhêl ani mullave vatthar, somajik seveche mukhêl khambe. Hakach lagun mista he donui vatthar dupêtt porinnamache (double effect) ani podvedarank toxench podvêk axel’leank porian aplê muttint dovorpa sarke. Oxem, zaite pavtti, Rajkaronna ani Udorgoti vorvim, podvedar asat te odik podvedar zatat ani osokt asat te odikui osokt zatat. Ani hi sankhôll sompo-i na ani tutto-i na.
Hê porim, goribancher ani somazachê deger jietoleancher ekdom’ vaitt porinnam’ zata. Aiz-kal jem podvê pasot zhuz cholta, zo broxttachar cholta ani je rajkaronn korpi ken’na-ken’na zobordosten proxnn suttave korunk vavurtat tem rajkaronn nhoi. Amchea itlea girest desant, xetkam’ti atmghat korun jiv ghetat, hozaramnim lok mannsukechem ek jevonn legun jevnastana nidhunk veta, tanchea mathea voir husko nastana nidhunk pattôs porian na! Hê poristhiti mukhar tumi udas (indifferent) ravtolint?
5. Maria: Tornnatteank Nomunno
i) Tichi Akarnni
Apnnem rochlolea moniskulla vixim Apli sasnnik ievzonn xarthi pavoupacho vêll ailo ten’na, Devak supurlea Nazaret ganvant ravtolê ekê tornnatticho ugddas ailo. Khorem mhollear, sasnnak thavn hi tornnatti Aplea monant aslolean, Devan tika ek vegllich akarnni aschi mhonn tharailem ani aplê mainchea kusveant thavn tika sogllea patkantli meklli korun, Aplea Putachi Avoi zaunk Tannem tika toiar keli. “Hi asam hanv Sorvesporachi chakorn”[47] -- him utram ucharun, tornnatti Maria Devachê Mogachê Ievzonnêk gorjecho pattimbo diun, monis-puraiêk pavli.
Gabriel Devdutan tika bhett keli ten’na, Ankvar Maria sogllich anondan uddli-nachli mhonn som’zonakat. Khorem mhollear ti borich guspoli ani tichem kalliz ek zhuza-moidan koxem zalem. Apunn ankvar astana tum gorbest zatoli mhonn ho apnnak sangta to konn? Ani apunn gorbest zalich zalear, lokachim tonddam konn bond kortolo? Thoddo-so vêll ti sarkich kallokant poddli. Punn, xittukaien sogllem um’zun pollelea uprant – ani Povitr Atmeachea adaran – tinnem aplo itihasik zobab dilo ani itlê nennttê piraier monis-puraiechê tenkxêk ti pavli![48]
ii) Tiche Sombond
Maria eka ghorabeant zolmoli ani vaddli; tea bhair, eka gotrachi (clan) dhuv ti asli. Mhonnttôch tika soimba vatten puskoll sombond asle. Punn soglleam-von molacho ani mullavo ticho sombond aslo aplea Deva lagim . Devak tinnem aplea ak’khea jivitachem orponn kelea uprant,[49] soglle tiche sombond rupantorle: soimbache asle te porian eka novea atmik jivan ani bollan bhorle. Elizabet aplê mavxê-bhoinnik ti bhett korunk veta ten’na, tanchê modem ek vegllich, Povitr Atmean bhorloli bhasabhas zata.[50] Kana ganvant ixttanger lognak ti veta ten’na, Devachea adarachem ek hatiar ti tankam zata.[51]
Moniskullachea soddvonnik itihasant Maria ek Dev-kurpechem vinchlolem aidon zaun asli dekhun, tichea jivitant anikui tinnem kheritponnim atmik sombond zoddche poddle. Ti zali Dhuv Bapachi, Avoi Putachi, Potinn Povitr Atmeachi, Poili Xisinn apleach Putachi, Avoi mon’xanchi (Jezuchea khursa-mullim), Avoi Povitr Sobhechi ani Podvedar Askarinn tuji ani mhoji!
iii) Tichi Seva
Sorvbollixttan Mariê khatir vhôdd-vhôdd vostu keleô ani mon’xancheô pindddka tika atam subhagi mhonnttat.[52] Tichem nam’nechem ekuch-ek misanv xarthi pavoilea uprant, Devan tika kuddi-atmea soit sorgar vheli ani sorga-sonvsarachi Ranni keli. Tori Maria chakorn ti chakorn! Chakorn Devachi, chakorn peleachi. Aplea Putachi Poili Xisinn koxi, tacheô xikovnneô tinnem poileô aplea jivitant pall’leô. Putan apunn seva gheunk nhoi punn seva korunk ail’lo mhonn sanglolem[53] ani apleam xisanche tannem paim dhulole.[54] Marien tench kelem. Elizabetik bhett korunk geli ten’na, apunn gorbest asa ani aplich kallji tinnem gheunk zai tem visrun, aplê mavxê-bhoinnichi kirkôll seva korunk tin mhoine tichê sorxim ti ravli. Kana ganvchim ixttam lojêk sampoddpachim asat tem polleun, apnna lagim konnench maginastana, tanchea adarak ti dhanvli!
Priticheam ixttam-ixttinnimnô, Maria zaun asa soglleancho, punn kherit bhaxen tornnatteancho nomunno. Tumchea jivitant tumchi akarnni korunk nemleant tankam favo to man diat: zaum tumcho avoi-bapui, zaum tumchim xikxokam, katekistam, padri ani madri. Khuxe-monan ani mogan tumchê pasot tim aplem kam’ korit asat: tanchem margdorxonn mania korun, tumi tanchea kamak ies ditolint. Tumche soimbache sombond kholaunchê kholaun, atmik sombondankui favo tem mol ani labh diat. Povitr Snana vorvim, Devachim bhurgim, Povitr Sobhechim vangddi, ekamekachim bhav-bhoinnim tumi zaleant: he sombond sodanch tumcheam dolleam mukhar asche ani tumchea jivitak ek novem rup ani rong te diunk pavum. “Aplea dhonia-von gulam vhodd nhoi”[55] mhollolea Jezuchim utram monant ani kallzant ghoddoun, peleachi ani bhov korun odik gorjek sampoddloleanchi seva korunk fattim soronakat. Oslem somaza khatir dhean-mon ghalun kam’ korunk tumchê bhitor zaiti tank ani umed asa mhonn ami zannanv. Mariêk tumcho nomunno koso dhorun, udarponnan ani orponnachea monan hi seva korunk mukhar sorat!
6. Hi Chitt ak’khê Gõy-Damanvchê Povitr Sobhechê svadhin
Amchea Dhormprantacheam Iadnikank, Dharmikank ani soglleam Kristi Bhavartheank mhozo kherit noman!
Amcheam Tornnatteank boroiloli hi chitt tumchê --- Gõychê Povitr Sobhê -- svadhin korunk mhaka obhiman bhogta. Tornnatteam pasot amchê Gõychê Povitr Sobhent zaito vavr cholta: zaum firgozamnim, zaum xikxonnik ghoramnim, zaum veg-veglleam Dhormprantik Kendranchea asrea khal zata team kariam udexim vo torekvar motthvaxi sonvsthanchea muniarponna vorvim. Ho sogott vavr ani kheritponnim amchea Tornnatteanchea Dhormprantik Kendrachea palva khal zaitem oslem kam’ fuddem veta tem polleun hanv khuxal zatam ani tumi sogllim hea kamak khuxê-monan ani hurben khand martat vo sohokar ditat dekhun tumchi monapasun hanv tust kortam. Dubavavinn, anikui khub kam’ korchem asa, zaiti vatt tankchi asa. Hê chittint tornnatteanchê tankichi khobor toxench tanchem karia tanchê fuddem dovrunk hanvem proitn kela.
Amchi tornni pillgi ek okhondd ani mozbut boll zaun asa mhonn Gõychi Dhormprantik Porixôd amkam ugddas korta.[56] Osol mul’leam pasot ubim ravun ani chollvolli porian korun, amchea somazant gorjechim bodlopam nirmann korunk amcheam tornnatteamnim khub adar dil’lo asa ani tanchê khatir Gõychi Povitr Sobha muniarponn choloita tem ken’nach pavsarkem zanvchem na.
i) Tornnattim Povitr Sobhecho ek bhag ani ticho fuddar
Aplea dor eka vangddeachi zotnai gheunk Povitr Sobhechi zobabdari. Konnakuch bhairainastana, soglleam sovem aplem muniarponn ti choloita. Punn ticheam sogott vangddeam modem, tornnatteam khatir tichea kallzant ek kherit suvat asa mhollear otitai zanvchi na. Kiteak tornnattim Povitr Sobhecho ek bhov mhotvacho bhag ani, khorem mhollear, ticho fuddar. Tanchi pirai nazuk (delicate); kovtukechi (novelty) ani bodolnechi pirai ti. Tanchem apovnnem vo jivitachi vatt sodun kaddunk tim vavurtat; tanchê bhitor ek novem boll, ek novo jiv rosrosta ani aplea monant kitem xizta tem apleam vhoddilank porian sangunk tim bhienant. Hê toren, tanchi tank sompun sompona! Hê piraier tankam favo tem fattboll ani margdorxonn divop mhollear Povitr Sobhechi ek povitr kortovia!
ii) Povitr Sobhen apli tank ani sokti tornnatteanchê akarnnê pasot vevharant ghalchim
Jezun sonvsarant soddvonn haddlea ti tannem aplê Povitr Sobhechê svadhin keli.[57] Mhonnttôch Povitr Sobhechi tank Jezuchi tank. Tichê sovem Devachea Utrachi, hea Utrantlean utpon zata tea Bhavarthachi ani Sonvskaranchi sokti asa. Hi sokti apleam tornnatteank tinnem pavoupachi goroz asa, bhavarthant ani kherit bhaxen tancheam dubavamnim tankam ghott korun ani Sonvskaranchi – bhov korun Thiravnnê-sonvskarachi, Krist-bolidanachi ani Sondhan-sonvskarachi – girestkai tankam ugti korun. Tanchea angant choddta tê boll-soktê borobor, Jezu koddchem ieta tem atmik bollui tankam tor mell’lem, tim sorollponnim Kristi puraiêk – mhonngê khorê monis-puraiêk – pavtolim. Mhonnttôch sogllê urben amchi – Povitr Sobhechi -- tank ani sokti amcheam tornnatteam khatir ami vaprum-ia.
iii) Tornnatteanchi tank ani zobabdari vollkhun gheun, Povitr Sobhen aplea kariant tancho upeg korcho
Tornattim ‘aplê piraiechim’ zaleant; zobabdarechim kamam tanchean gheum ieta ani dil’lim kamam umedin tim xarthi pavoitat. Aiz-kal zaiteam suvatamnim, dhormporgottnnechea vavrant ani Povitr Sobhecheam dusream halchalimnim tornnatteanche zome borech misoll zal’le ami polletanv. Povitr Sobhen hi tanchi bori khuxi ani umêd vollkhun ghetloli tankam zai. Khorem mhollear, Povitr Sobhechea jivitant ani Sevadhormant tim Devacho niz onnbhov sodtat mhonn amkam Gõychi Dhormprantik Porixôd ugddas korta.[58] Hi tanchi niz itsa amchean moddunk zaina. Amchem gonvllik karia ami manddun haddtanv ten’na, tornnatteank visvasan gheun, tankam-i bi amcheam veg-veglleam kariavollimnim sohokari korunk favo. Zaum dhormprantik panvddear, zaum firgojechea panvddear, kosli-i gonvllik ievzonn fuddem vhortana, tornnatteanchi hajiri asunk zai mhonn Gõychi Dhormprantik Porixôd nêtt korta.[59] Dhormik molla bhair, somajik, rajkornnik, sonskrutik, poriavoronnik mollam asat. Heam sogott vattharamnim tornnatteanchê tankicho ani zobabdarecho boro upeg korun, amchem somajik ani Kristi jivit fulot-palet vochum.
Somarop
Amchea Dhorm-prantacheam Tornnatteanchea Kristi ani monis-akarnnechea huskean hi Chitt hanvem hea vorsak boroilea. Voir dil’lê xikovnnecho ani kel’lea niallacho fôll somestank pavcho mhonn mhozo anvddo.
Kherit bhaxen amcheam Iadnikank ani Motthvaxi Bhoinnink ani Bhavank ami ulo martanv. Amcheam tornnatteam kodde nove ani orthabhorit sombond zoddum-ia. Tanchê sovem asa ti tank ani boll vollkhun gheun, zaum amcheam forgozamnim, zaum xikxonnik ghoramnim tankam ektthaim ieunk ani ekameka lagim aplim iesam (successes), kortutvam, huske ani proxn vanttunk ani hê toren ekchar onnbhovunk ani aplea bhavarthachi akarnni chalu dhorunk ami sompeponnam diunk favo. Koslea-i karannak lagun pois gel’leam, sokla poddloleam vo oddchonnik sampoddloleam tornnatteam sovem kherit mogacho usko dakhounk proitn korum-ia. Halinch zal’lea Goa
Avoi-bapainim ani kuttumbant ravtoleam dusream vaddloleamnim, tornnatteank mania korta, ut’tejon dita ani visvasan gheta toslem vatavoronn ghorabeant rochun haddunk vavurchem ani oslê kuttumban dil’lê akarnnen, amchim tornnattim dusream lagim bore sombond zoddunk ani sevê-chakrechea monachim zaunk pavum.
Hê vo tê bhaxen tornnatteanchê akarnnent misoll zal’leank ulo kortam. Zaum tumi xikxokam, zaum tumi katekistam, zaum tumi amchea gonvllik firgoz sobhanche vo dusream sonsthanche vangddi, tornnatteanchê akarnnê voir tumkam kherit husko ascho ani tumchench jivit tankam dekhichem ani sfurtichem korunk tumi vavurchem.
Hem sogllem kortana, amcheam tornnatteanchem jivit tore-torecheam avhanamnim ani proxnnamnim vinnlolem asa mhonn ami visrunk zaina. Lok-sompork sadhnanchea probhavak lagun, zaitim zannam sonvsari khospaiank ani bhovtikvadak (materialism) boli poddleant ani boream mul’leank palov dinant. Soreacho vis, jugar, vikhallim okdam, lingi bhog, zobordosti, girestkaiechi puja ani oslim vaittam tankam khubdam fuslaitat ani gulam kortat. Heam vaittam fattlean zaite pavtti bekarponnui asta. Osleam vaittancheam sankhlleantlim amcheam tornnatteank mekllim korunk, zata tê bhaxen, ekvoddim vo sangatim, ami soglleamnim vavurchem. Ani oslea tumchea vavracher Devacho upott axirvad hanv magtam.
Ankvar Mariên tornnattea Jezuchi kallji ghetli tichê vorvim tumkam sfurti mellum. Amchea Gõyant sthaplolê Povitr Sobhechi buniad thir korunk ailolea Bhag. Fransisk Xavieran bhurgeam ani tornnatteam sovem kherit opurbai dakhoili. Osloch usko tumcho-i zaum-di. Amchêch dhortorer ghetlolê akarnnentlean, Bhoktivont Juze Vaz Povitr Sobhechi seva korunk pordesant gelo. Aplea bhavarthachê akarnnentlean thoddeam punn amcheam tornnatteank Juze Vazachi dixa mellun, amchê modem purvilim misionari mon ani porompora jivim urum. Maneavont Padr Agnel tornnatteancho otmik guru zaun, tancheam kallzamnim padriponnachem bim fulun follvont zaum-xem kelem. Tumchê zobabdarê khal asloleam tornnatteamnim Devachê kherit sevechem bim vollkhunk pavunk tumi-i iukt hatiaram zanvchim.
Hea sogllea kariant amcho Triêk Dev – Bap, Put ani Povitr Atmo -- tumcher axirvad ghalum mhonn magtam ani soglleank tumkam ek kurpevont Novem Gonvllik Voros anvddetam!
Arsebispachem Ghor, Ponnjê, Gõy, Povitr Atmeachea Ienneachi Porob, Maiachi 31vi, 2009.
( + Filipe Neri Ferrão)
Gõy-Damanvcho Arsebisp
_______________________________
[1] Polle Gal 4:4
[2] Dilecti Amici (DA) 1, Ekvottit Raxttramnim porgott kelolea Ontorraxtrik Tornatteanchea Vorsa, Juanv Paulu Dusrean Tornnatteank boroiloli Apostolik Chitt (1985)
[3] Mt 19:16
[4] 2009 vorsa Tornnatteanchea Vixv Disa somoiar Benedit XVI-cho Sondêx
[5] DA, 3
[6] Polle Fil 2:15
[7] DA, 1
[8]
[9] Polle Mt 19:16-22; Lk 18:18-23
[10] Polle Mt 19:18-21
[11] Polle DA, 3
[12] Polle Ju 6:66-68
[13] Gal 2:20
[14] Polle Spe Salvi 3, Benedit XVI-chi Ensiklik Chitt (2007)
[15] Polle Mt 1-2 ani Lk 1-2 ovesvor
[16] Polle Lk 2:41-52
[17] Heb 4:15
[18] Thoinch 2:14
[19] Thoinch 10:5.7
[20] Heb 5: 9
[21] Polle Mt 19:16-17
[22] Ju 3:16
[23] Thoinch 15:13
[24] 1 Kor 11:23
[25] Lk 22:19
[26] Polle Ju 21:15-17
[27] Ju 6:53
[28] Ecclesia de Eucharistia 1, Juanv Paulu II-chi Ensiklik Chitt (2003); polle Lumen Gentium 3; Ecclesia
de Eucharistia 21-25
[29] Kol 3:1
[30] Polle Mk 10:21
[31] Thoinch 10:23
[32] 1 Kor 6:13
[33] Polle Truth and Meaning of Human Sexuality, Guidelines for Education within the Family, Pontifical Council for the Family (1995).
[34] 2009 vorsachea Apovnneanchea Aitara somoiar Benedit XVI-cho Sondêx
[35] Polle Gravissimum Educationis (GE), 1
[36] Polle Familiaris Consortio, 26
[37] Polle 2004 vorsacho Juanv Paulu II-cho Lok-sompork Sadhnanchea Vixv Disa somoiar Sondêx.
[40]1 Ju 2:13-14
[41] Sacrosanctum Concilium (SC), 2
[42] DA, 15
[43] Polle Gõychê Porixodechem Nivedan (GPN), Statement of the Diocesan Synod, 81-85
